Kuidas kütta? Abiks kuivade küttepuudega kütmisel.

Abiks kuivade küttepuudega kütmisel.

Lõke.jpg

Kõige esimene ja tähtsaim reegel on kuivad küttepuud. Teistel küttepuu omadustel (näiteks puuliik) ei ole nii suurt tähtsust. Kuivad küttepuud süttivad kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ja loovutavad puus leiduva soojusenergia hea kasuteguriga küttekoldele.

Niiske halupuu põletamine on tülikas ja kulukas. Osa niiske halupuu energiast kulub vastavalt füüsikaseadustele niiskuse aurustumisele ja veelgi suurem osa pääseb korstna kaudu välja põlemata suitsugaasi kujul. Küttekeha tahmub ja muutub nõgiseks, mis omakorda nõrgendab kogu küttesüsteemi soojusenergia sidumisvõimet ja sellega lühendab ka küttekeha kasutamisiga.

Kuivade küttepuude saamine sõltub mitmest tegurist.


Kuivamiskiirus sõltub puuliigist, kuivamistingimustest, halupuude paksusest ja ladustamisest. Kõige kauem püsib halupuu niiskus koore all puuhalu keskel, kuna koor hoiab niiskuse eraldumist halust kinni. Kask nõuab üle aastast kuivamisaega. Lepp kuivab kõige kiiremini, okaspuu lepast natuke aeglasemalt. Haavapuu kuivab korralikult kuivaks kahe suvega.

Ühe suvega võib saada suhteliselt kuiva küttepuud, kui puud on lõhutud halgudeks ja laotud riita varakevadel, kaitstud vihma eest ja kuivamiskoht on olnud tuuline ja päikesepaisteline ning suvi suhteliselt kuiv.

Küttepuude kuivatamine kuivatis ei anna head lõpptulemust. Puu kuivab küll väljast vägagi kuivaks, kuid niiskus jääb puu südamikku püsima. Niimoodi kuivatis kuivatatud puud lähevad küll kergelt põlema, kuid puu kütteväärtus langeb märgatavalt, kui tuli jõuab puu südamikule lähemale. Kuivatis küttepuude täielikuks kuivamiseks kulub liialt ressurssi, mis omakorda tõstab müügihinna liialt kõrgele. Küsitav on ka kase kaminapuude kuivatis kuivatamise tasuvus.

Niiskussisaldus peab olema alla 20%.


Kasutamiskõlbliku küttepuu niiskussisaldus peab olema alla 20%. Selline puuhalg tundub kaalult kerge ja on veidi tuhmunud. Punakas lepahalg tähendab, et puu on alles toores ja seda ei saa põletada. Niisket puud ei saa ladustada tihedalt puukuuri ega keldrisse, sest ta läheb hallitama. Hallitus tuleneb puu kõrgest niiskusest ning keldri õhuniiskusest ja aeglasest õhuvahetusest.

Sügisel ja talvel külmas ladustamiskohas tõuseb puu pindmine niiskus kergelt 20%-ni, kuigi puud olid suvelõpul sellest märksa kuivemad. Küttepuud peab tooma külmast tuppa 1-2 ööpäeva enne kütmist, et puud jõuaksid soojeneda ja loovutada ülemäärast pindmist niiskust. Selline eelsoojendus kuivatab puu süütamishetkeks kergesti 10-15% niiskuseni. Sellise puu süttimine on kiire ja põlemine algusest saati puhas ja tõhus.


Tagasi lehele: KÜTTEPUUD